Üldsätted
Eesti Sumoliit (ametliku lühendina ESL, edaspidi Liit) on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev heategevuslik ühendus, mille eesmärgid ja tegevus on suunatud Eestis sumo propageerimisele ja harrastamisele ning selleks vajalike tingimuste loomisele.
Liit ühendab sumoga tegelevaid spordiklubisid, -seltse ja –ühendusi (edaspidi “klubid” või “liikmed”) Eesti sumo edendamiseks ning sellealase tegevuse koordineerimiseks.
Liit juhindub mittetulundusühingute seadusest, spordiseadusest ja teistest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, Euroopa spordihartast ning Eesti Spordi Hartast.
Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Tulu liikmete vahel ei jaotata ja rahaliselt hinnatavaid soodustusi liikmetele ei anta.
Liidul on oma sümboolika ja tal on selle valdamise, kasutamise ja käsutamise ainuõigus. Liidul on oma pitsat ja arvelduskontod. Liidu majandusaastaks on kalendriaasta (01.jaanuar – 31.detsember)
Liidu inglisekeelseks nimeks on: Estonian Sumo Association.
Liidu aadress on: Sõpruse 16, Vinni alevik, 46601 Lääne-Virumaa, EESTI.
Liidu eesmärk ja tegevus
2.1. Liidu tegevuse eesmärgiks on koondada sumoga tegelevaid klubisid ja sumo toetajaid selleks, et luua neile soodsad tingimused ja võimalused selle iidse Jaapani rahvusmaadlusega tegelemiseks nii tervise- kui ka võistlusspordi tasandil ning tagada sellega ühtlasi võimalus kehalise aktiivsuse tõstmiseks.
Eesmärgi saavutamiseks Liit:
arendab ja ühendab sumost huvitatud Eesti klubisid, koordineerib ja arendab nende vahelist koostööd ning vahendab nende vahel infot, koondab ressursse ja rahalisi vahendeid liikmetele praktilise, metoodilise ja muu abi osutamiseks ning peab Liidu liikmete arvestust;
propageerib sumoga tegelemist ja kaasab klubide kaudu Liidu tegevusse sumost huvitatud isikuid ja selle spordiala toetajaid. Liidu treenerite kolleegium ja kohtunike kolleegium koordineerivad sumoalast koolitust ja korraldavad täienduskoolitust Liidus tegutsevatele treeneritele;
arendab aktiivselt seltskondlikku tegevust sumo toetamiseks ja edastab sumoalast infot meediaväljaannetele; korraldab Liidu liikmete sportlikku tegevust, organiseerides neile võistlusi, üritusi ja osavõtte võistlustest nii kodu- kui välismaal; koostab Liidu siseseid edetabeleid, kinnitab treenerite kolleegiumi ja kohtunike kolleegiumi poolt määratud Liidu esindajaid erinevatele võistlustele,
töötab välja võistluste juhendeid, hangib liikmetele treeningute läbiviimiseks metoodilisi materjale, palkab võimaluse korral liikmetele treenereid ja juhendajaid ning toetab ja autasustab treenerite kolleegiumi ja kohtunike kolleegiumi poolt valitud sportlasi, treenereid ja kohtunikke; arendab koostööd teiste samalaadsete spordiliitude, seltside, klubidega ja muude mittetulunduslike organisatsioonidega ning kohalike omavalitsuste, firmade ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal; kaitseb ja esindab oma liikmete ühiseid huve, arendab koostööd Eesti Olümpiakomiteega ja määrab vajadusel Liidu esindajad teistesse organisatsioonidesse; loob Liidu liikmetele soodsad võimalused Liidu vara kasutamiseks, spordivarustuse hankimiseks ning võistlustest osavõtmiseks; viib vahendite hankimiseks läbi tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teeb tehinguid Liidu varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid; stimuleerib sumo arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, andes välja stipendiume.
2.3. Liit näeb end Eesti Olümpiakomitee (EOK), Euroopa Sumoliidu (ESU) ja Rahvusvahelise Sumoföderatsiooni (IFS) liikmena, olles neid organisatsioone ainuesindav ühendus Eestis, kes on pädev välja töötama sumo arendamise strateegiat, taktikat ning koostama vajalikke arengukavu ja eelarveid.
2.4. Liit võib teha kõiki tehinguid, mis on vajalikud tema eesmärgi saavutamiseks, kahjustamata seejuures teiste isikute põhiseaduse ja seadusega kaitstud huve.
Liidu liikmeks vastuvõtmine, väljaastumine ja –arvamine
Liidu liikmeteks võivad olla Eestis mittetulundusühingutena tegutsevad klubid, kes:
tegelevad aktiivselt sumo harrastamisega;
täidavad käesolevat põhikirja;
osalevad aktiivselt Liidu tegevuses;
tasuvad aastamaksu;
täidavad riiklikult kehtestatud statistilised, raamatupidamise jms aruanded.
Liidu liikmete liikmed on Liitu kaasatud klubide kaudu. Liidu toetajaliikmeteks võivad olla juriidilised ja füüsilised isikud, kes oma tegevusega aitavad kaasa Liidu eesmärgi saavutamisele. Toetajaliikme statuudi kinnitab Liidu juhatus.
Liidu liikmeks astumiseks tuleb klubil esitada Liidu juhatusele kirjalik avaldus. Kui Liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse üldkoosolekul.
Liikmelisus Liidus ja liikmeõiguse teostamine ei ole üle antav. Juriidilise isiku lõppemise korral liikmelisus Liidus lõpeb. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jagunemise korral tema liikmeõigused Liidus lõpevad. Liikmest teise juriidilise isiku eraldumise korral jaguneva juriidilise isiku liikmelisus Liidus säilib.
Liidu liige võib kirjaliku avalduse alusel Liidust välja astuda.
Liikme võib Liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui liige:
on rikkunud Liidu põhikirja sätteid;
on kahjustanud Liidu huve moraalselt või varaliselt;
2.6.3. on jätnud süstemaatiliselt täitmata Liidu organite otsuseid;
3.6.4. on jätnud Liidu aastamaksu 2 aasta eest tasumata.
Liidust välja arvatud liikmele teatab juhatus tema Liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest kirjalikult ühe kuu jooksul. Üldkoosolek võib väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada.
Liikmelisuse lõppemisel aastamaksu ei tagastata.
Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb aastamaks tasuda kogu majandusaasta eest.
Liikmel, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigust Liidu varale.
Liidu liikmete õigused ja kohustused
Liikme õigused tekivad alates Liidu liikmeks vastuvõtmise päevast.
Liikmel on õigus:
Osaleda ja olla esindatud kõigil Liidu üritustel ja tegevuses;
Kasutada Liidu käsutuses olevaid baase ja inventari ning Liidu poolt loodud sportimisvõimalusi vastavalt Liidu juhatuse poolt kehtestatud korrale;
Oma esindajate kaudu osaleda hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud Liidu juht- ning teistesse valitavatesse organitesse ja esindada Liitu juhatuse volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
Esindada volikirja alusel teist liiget Liidu üldkoosolekul;
Esitada juhatusele arupärimisi ja ettepanekuid Liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada Liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;
Kasutada Liidu sümboolikat ja Liidu vara juhatuse kehtestatud korras;
Liidust välja astuda, esitades juhatusele sellekohase avalduse;
Kasutada teisi mittetulundusühingute seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud õigusi;
Liige on kohustatud:
Järgima Liidu põhikirja ning juhtorganite otsuseid;
Võtma aktiivselt osa Liidu tegevusest;
Tasuma aastamaksu Liitu juhatuse poolt kehtestatud ulatuses ja korras;
Hoidma ja kasutama Liidu vahendeid ja inventari otstarbekalt;
osalema üldkoosolekute ning Liidu valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös oma esindajate kaudu;
Hoidma ja kaitsma Liidu head nime ning seisma Liidu eesmärkide eest;
Hüvitama Liidule ja teistele Liidu liikmetele tekitatud kahju seadusega sätestatud alustel ja korras.
Liige ei vastuta Liidu kohustuste eest ja Liit ei vastuta liikme kohustuste eest.
Liidu juhtimine ja järelvalve
Liidu juhtorganid on Liidu üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek), Liidu juhatus (edaspidi juhatus) ja president.
Liidul on audiitor, kelle määrab üldkoosolek.
Liidu kõrgeimaks organiks on tema liikmete üldkoosolek. Korralised üldkoosolekud toimuvad vähemalt üks kord aastas majandusaasta lõppemisele järgneva poolaasta jooksul.
Üldkoosolekul võivad osaleda:
Hääleõigusega – üks esindaja iga Liidu liikme kohta;
Hääleõiguseta – toetajaliikmed ja Liidu juhatuse poolt kutsutud külalised.
Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus liikmetele ette 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Teates tuleb ära näidata üldkoosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord.
Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Liidu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud Liidu juhatuse või muu organi pädevusse, sealhulgas Liidu:
põhikirja vastuvõtmine ning muutmine vastavalt vajadusele;
eesmärgi muutmine;
audiitori määramine;
majandusaasta aruande kinnitamine;
juhatuse tegevusele hinnangu andmine;
juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ning selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
lõpetamise otsustamine.
Üldkoosolekut juhatab President.
Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui koosolekul on esindatud üle poole Liidu liikmetest, v.a juhul kui seadusest või käesolevast põhikirjast ei tulene teisiti. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata üldkoosolekul esindatud liikmete arvust juhul, kui uuel üldkoosolekul on esindatud vähemalt kaks liiget.
Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis kui üldkoosolekul on esindatud kõik Liidu liikmed.
Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel liikmetele teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib otsuseid vastu võtta ainult juhul kui üldkoosolekul on esindatud kõik Liidu liikmed.
Kui Liidu liige ei saa olla esindatud üldkoosolekul, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest mõnele teisele üldkoosolekul esindatud Liidu liikmele. Igal Liidu liikmel on üldkoosolekul hääletamisel üks hääl.
Üldkoosoleku otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab üle poole (50%+1) koosolekul osalenud Liidu liikmete esindajatest.
Liidu liige ei või hääletada tema vastu nõuete esitamise otsustamisel.
Üldkoosoleku poolt Liidu liikme teistest liikmetest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest Liidu liikmetest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest.
Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete poolthääl.
Juhatus on Liidu alaliselt tegutsev juhtimisorgan, kes juhib Liidu tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal. Juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet Liidu juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava kirjaliku aruande.
Juhatuse liikmete alammääraks on kolm ja ülemmääraks viis inimest. Juhatuse liikmete volituste aeg on kuni viis aastat, vastavalt üldkoosoleku igakordsele otsusele. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis.
Juhatuse liikmete valimisel on otsustav kandidaatidele antud häälte arv eeldusel, et vastava kandidaadi poolt hääletas üle poole üldkoosolekul osalenud Liidu liikmete esindajatest. Juhatuse tööd korraldab President, kes valitakse koheselt juhatuse liikmete poolt nende endi hulgast.
Liitu esindab kõigis õigustoimingutes President koos ühe juhatuse liikmega.
Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda tema kohustuste olulisel määral täitmata jätmise korral või võimetuse korral Liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
Juhatuse liige võib tagasi astuda enne oma volituste lõppemise tähtaega avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul.
Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.
Juhatuse liikmel on õigus nõuda oma ülesannete täitmisel Liidu huvides tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
Juhatuse pädevusse kuulub otsuste tegemine järgmistes küsimustes:
liikmete vastuvõtmine ning liikmeskonnast väljaastumine või –arvamine, liikmelisuse ajutine peatamine, premeerimise või soodustustest ilmajätmise küsimuste otsustamine ning Liidu liikmete registri pidamine;
arengukavade ja eelarvete kinnitamine;
raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamise seadustele;
majandusaasta aruande esitamine üldkoosolekule;
Liidu igapäevase asjaajamise korraldamiseks vajadusel peasekretäri ametikoha moodustamine,tema pädevuse ja vastutuse määramine ning peasekretäriga töölepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;
Liidu audiitoriga lepingu sõlmimine. Audiitori valib välja üldkoosolek;
osaluse omandamine ja lõpetamine teistes ühingutes;
kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;
laenude andmine ja ning Liidu kinnisvara võõrandamise, rentimise, pantimise, laenamise ja tasuta kasutamiseks andmise otsustamine;
stipendiumite ja toetuste määramine;
muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.
Juhatuse koosoleku kutsub kokku President vastavalt vajadusele, aga mitte harvem kui üks kord kvartalis. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.
Juhatuse otsuseid võetakse vastu kohalolevate juhatuse liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav Presidendi hääl.
Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isiku tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt.
Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll, mille allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija.
Liidu juhatuse tööd korraldab President.
Liidul on osakonnad – treenerite kolleegium ja kohtunike kolleegium.
Treenerite kolleegiumi juhi ja kohtunike kolleegiumi juhi nimetab juhatus oma otsusega.
Juht valib kolleegiumi liikmed oma äranägemisel.
Treenerite kolleegiumil ja kohtunike kolleegiumil on kummalgi oma statuut, mis on käesoleva põhikirja lahutamatuks osaks (lisad 1 ja 2).
Liidu juhatuse liikmete ning kolleegiumide juhtide ja liikmete tööd ei tasustata.
Liidu vahendid ja vara
Liidul on õigus arendada majandustegevust Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
Liidu varaks on igasugune vara, mis on vajalik Liidu eesmärkide saavutamiseks.
Liidu vahendid ja vara moodustuvad:
aastamaksudest;
juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest;
riiklikest ja rahvusvahelistest toetustest ning toetustest spordiühendustelt;
toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;
Liidu poolt korraldatavatest tasulistest üritustest,
sponsor- ja reklaamilepingutest,
loteriidest ja ennustusvõistlustest,
kinnis- ja vallasvaraga tehtavatest tehingutest laekuvast tulust,
intressituludest ning muudest laekumistest.
Liidu vahendid ja vara kuuluvad Liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse Liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja käesolevale põhikirjale.
Liit võib oma vara ja vahendeid anda lepinguga kasutamiseks (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne.) Liidu liikmele ja Liidu liige Liidule.
Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste täitmise eest ja liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu kohustuste täitmise eest.
Liit peab oma tegevuse kohta raamatupidamisarvestust, koostab ja esitab raamatupidamise ja statistilised aruanded seadusega sätestatud korras.
Liidu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad Liidu üldkoosoleku poolt valitud audiitor ja seaduses sätestatud isikud oma pädevuse piires.
Klubivahetus ja noorspordi toetus
Eesti Sumoliidu riikliku noortesporditoetuse jaotamise põhimõtted:
Toetust jaotatakse Liidu liikmeks olevatele spordiklubidele, kes tegelevad kuni 23-aastaste noormaadlejate ettevalmistamisega, on tasunud liikmemaksu ning esitanud Spordiregistrisse nõuetekohased aruanded;
Spordiklubidele arvestatakse punkte ettevalmistatud individuaalmaadlejate hindepunktidena. Punktid on seotud konkreetse sportlasega.
Sumomaadlejate hindamise punktitabel Eesti meistrivõistlustel (kõikides vanuseklassides) ning MM, WG, EM:
Sarnaselt rahvusvaheliste tiitlivõistlustega toob maadleja klubile punkte juhul kui ta on võitnud vähemalt ühe kohtumise, erandiks on võimalus kui võistleja on kaalus üksi, sel juhul saab ta täispunktid.
Sportlane toob punkte ainult ühele spordiklubile.
Klubivahetuse kord ja vormistamine
Maadleja klubivahetus on vabatahtlik.
Klubivahetus on lubatud aastaringselt.
Klubivahetuseks esitatakse Liidule:
maadleja klubivahetuse avaldus, alaealise puhul lapsevanema allkirjaga;
vastuvõtva klubi nõusolek;
tõend klubivahetuse tasu tasumise kohta.
Üleminekutasud uue klubi poolt vanale klubile:
- Õpilased – 25 €
- Kadetid – 50 €
- Juuniorid – 75 €
- Täiskasvanud – 100 €
Liit vormistab maadleja ülemineku 10 päeva jooksul dokumentide laekumisest.
Kui maadleja ja eelmise klubi vahel on koostatud leping, milles on toodud ära rahalised nõudmised maadlejale, lahendavad need küsimused klubi ja sportlane omavahel, see ei ole takistuseks vastava maadleja üleminekule teise klubisse.
Riikliku noortesporditoetuse jaotamine klubivahetusel:
Klubi vahetanud maadleja hindepunktid jäävad järgmisel aastal peale klubivahetust eelmisele klubile, uus klubi punkte ei saa;
Alates teisest aastast lähevad maadleja hindepunktid uuele klubile;
Maadleja, kes pole ühe aasta jooksul võistelnud ühegi klubi eest, on vaba võistlema seejärel uue klubi eest, sooritamata seejuures üleminekut. Mõjuvatel põhjustel nt. elukoha/kooli vahetus, ülemineku sanktsioone ei kohaldata.
Klubide vahelisi konflikte ja ebakõlasid aitab lahendada treenerite kolleegium. Vajadusel kaasatakse kõnelustesse ka Liidu juhatuse esindaja.
Liidu lõpetamine
9. Liit lõpetatakse seaduses ette nähtud alustel ja korras. Liidu lõpetamisel jaotatakse Liidu allesjäänud vara vastavalt üldkoosoleku otsusele.
Ühinemine ja jagunemine
Liit võib ühendava ühinguna ühineda teise mittetulundusühinguga kui: 10.1.1.ühinemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda;
ühinemisest on Liidu liikmetele ettenähtud korras teatatud;
ühinemist otsustaval üldkoosolekul on esindatud üle 2/3 Liidu liikmetest ja ühinemise poolt hääletab üle 2/3 koosolekul esindatud Liidu liikmetest.
Liit võib ühineda teise mittetulundusühinguga selliselt, et asutatakse uus mittetulundusühing. Ühinevad ühingud loetakse sellisel juhul lõppenuks.
Liit võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel kui:
jagunemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda;
jagunemisest on Liidu liikmetele ettenähtud korras teatatud;
jagunemist otsustaval üldkoosolekul on kohal üle 2/3 Liidu liikmetest ja jagunemise poolt hääletab üle 2/3 koosolekul esindatud Liidu liikmetest.
Põhikirja uus redaktsioon on vastu võetud ja kinnitatud Eesti Sumoliidu üldkoosolekul 15. mail 2021.a. Rakveres, järgmiste liikmesklubide poolt:
- Aberg MTÜ 80202226
- Barra SK 80389940
- Budolinn JK 80272095
- Buffen-Do SK 80038287
- Dodze SK 80299556
- Dünamo MK 80122817
- Eesti Karud SK 80369601′
- Juhan MK 80114568
- Järvamaa Matimehed 80166097
- Leola RJK 80267160
- Nipi SK 80110027
- Ookami SK 80166097
- Ramm JRK 80078341
- Sakura SK 80045270
- Sumotori MTÜ 80385468
- Tapa SK 80054637
- Valga SK 80134453
- Väike-Maarja RSK 80114031